Kuidas mu varasem uuskasutus uue kuue sai

Mul on tegelikult isegi natuke piinlik mainida, et see pluus on mu enda kokku soperdatud. Aga seda päris ammusel ajal, siis kui ma alles oma õmblusmasinat testisin. Tol ajal ma ilmselt ei saanud ise arugi kui kehv see tulemus oli, aga siiski piisavalt, et seda mitte kellelegi näidata. 

Valge sviiter on hästi veniv ja siidine, aga varasemalt oli kaeluse asemel jäik ja litriline pits, mis mulle mitte kuidagi ei istunud. Lühidalt öeldes asendasin pitsi hoopis sellise lillelise pluusi juppidega. Lisaks inetule väljanägemisele on ka õmblused kohutavad. Aga see valge sviiter oli ikkagi nii-ii mõnusalt pehme, et jäi mind tänase päevani kummitama.

Teine hästi mõnus asi on see allolev lühike pusa. See on nii kerge ja seest hästi pehme. Lühike lõige on praegusel ajal vist küll hästi popp, aga ma ei kannaks seda lihtsalt välja.

Otsustasin siis kaks mõnusat asja omavahel liita. Kõigepealt harutasin hallil pusal soonikud lahti.

Seejärl lõikasin välja valgest sviitrist nii palju kangast, kui sealt võtta andist.

Lõikasin pusa varrukad maha ning nende samade tükkide järgi tegin valge kanga samuti parajaks. Ma teen a-la-ti võimalusel varrukad algversioonist pikemaks, sest ma ei kannata, kui neid peab sooja saamiseks sikutama.
.

Seejärel ühendasin kõik tükid omavahel, paremad pooled on vastamisi, ning õmblesin kokku.

Viimaseks sik-sakitasin kõik õmblused üle.

Tulemuseks on selline igatpidi ülivõrdes pehme ja mugav sviitrisegune pusa. Mul on päris hea meel, et lõpuks ikkagi selle vigade paranduse otsustasin ära teha.

Muideks, need teksad on samuti kõige venivamad ja mugavamad teksad mis ma iial omanud olen. Ostsin need Humanast 50 sendi eest. Need kuulusid varem ilmselt kellelgi, kellele nad päris parajad ei olnud. Nimelt oli vööaas lahti rebitud ja nööp kadunud.

Aga selle parandamisega polnud vähimatki probleemi. Nööp sai ette ja aas paar pistet ning mina oma maailma kõige mugavama teksad.

Enne ja pärast pildid: