Kuidas ma veel ühe pusa tegin

Peale laste saamist olen ma poodides riideid vaid mõnel üksikul korral proovinud. Pole väga eksinud ka, aga kehvemal juhul olen pidanud lihtsalt kusagilt natuke kohendama. Rasedana oli mul vaja midagi, mis jahedal ajal selga mahuks ja see hall kleit paistis soe, pikk ja veniv. Aga vot selle ostuga panin küll korralikult puusse. Nägin sellega välja nagu hallitama läinud kakuke. Jätsingi ta õnnetult kapinurka seisma. 

Kleidina mulle see lõige üldse ei istund ja sellepärast otsustasin, et tulenb järjekordne pusa. Seekord sõbrannale. Kleidi avar seljaosa pani mul lihtsalt mõtte jooksma, et sellest võiks saada imetamiseks üks mugav riietusese. Sõbranna on nimelt kahekuuse beebi ema. 

Keerasin siis kleidi hoopis niipidi, et see seljaosa jääks avaraks kaeluseks.

Avara kaelusega on küll mugav imetada, aga talvel tahaks ikka rohkem kaetud olla. Sellepärast plaanisin kleidi alumisest otsast komplekti sobiva rõngassalli õmmelda. Seda saaks ka edukalt avalikus kohas imetamisel rinna varjamiseks kasutada. 

Pusa valmistamiseks võtsin appi ka selle musta hästi veniva maksiseeliku.

Seeliku värli harutasin lahti, et see hoopis pusale lisada.

Ühendasin nõeltega värvli pluusi alumisele äärele ja õmblesin kinni.

Pikema salli saamiseks pidin, eelnevalt maha lõigatus tüki poolitama ja pooled üksteilele pikkuseks lisama.

Selle järgi lõikasin seelikust ka sama suure tüki voodriks. Õmblesin mõlematel jupid pikemaid  ääri pidi kokku.

Seejärel keerasin välja parema poole ning õmblesin kinni lühikese otsa hallid kangad ja nii palju musta, kui õmbluse auk lubas. Ülejäänud sai õmmeldud väljast poolt.

Kuna mõlemad materjalid on pigem langevad, siis sall ei ei hoindud mitte kuidagi vormi. Olin sunnitud mõlemad ääred väljast üle õmblema.

Nüüd olid veel varruka soonikud puudu. Lõikasin selleks sobivad jupid välja.

Õmblesin pikemad servad kinni ja keerasin parema poole välja.

Ja kinnitasin varrukatele.

Tulemus on siin:

Seljas on vähemalt hästi mugav. Loodetavasti jääb sõbranna rahule.